World Health Organization (WHO) hinnangul on praegu ligikaudu 430 miljardit inimest üle maailma, kes vajaksid ja saaksid abi kuulmist toetavatest teenustest. Samas on leitud, et ainult 17% nendest, kes abi vajavad, seda ka saavad. Kompenseerimata kuulmislangus mõjutab inimese tervist ja üldist heaolu, aga ka majanduslikku olukorda kuna nende osalemine igapäevasel suhtlemisel, hariduse omandamisel ja osalemisel tööturul on kuulmislanguse tõttu piiratud.
Rehabilitatsioonitöös kuulmislangusega inimestega on parima tulemuse saavutamisel kriitilise tähtsusega varane sekkumine. Viivitamine avaldab negatiivset mõju keele ja kõne arengule, suhtlemisele, sotsiaalsele heaolule ja vaimsele tervisele. Kuna kuulmislangus on nn nähtamatu, võib see sageli jääda tuvastamata – seda nii laste kui täiskasvanute puhul. Seetõttu on omal kohal kuulmise skriinimine inimese erinevatel eluetappidel.
WHO käsiraamat (HEARING SCREENING: CONSIDERATIONS FOR IMPLEMENTATION 2021) annab juhised kuulmisskriiningu programmide algatamiseks ja läbiviimiseks – keda skriinida, kui sageli, milliste vahenditega jne. Antud käsiraamatus on välja toodud kolm põhilist gruppi, kus kuulmisskriining on soovitatav:
- vastsündinute kuulmisskriining,
- koolilaste kuulmisskriining,
- vanemaealiste kuulmisskriining.
Lisaks on soovituslik kõrgema kuulmislanguse riskiga inimeste kuulmise skriining (nt inimesed, kes puutuvad kokku müra, ototoksiliste kemikaalide ja ravimitega).
Vastsündinute kuulmisskriining
Väga oluline on kuulmislanguse varajane tuvastamine, mis omakorda on eelduseks varasele sekkumisele sobiva haridustee valikul ja/või kuulmisabivahendite kasutuselevõtul. Vastsündinute kuulmise skriinimisel soovitatakse kasutada automated auditory brainstem response (AABR) või otoacoustic emission (OAE) uuringut. Skriiningut teostavatel inimestel tuleks, sõltumata oma kvalifikatsioonist (audioloog, õde, õe assistant), läbida spetsiaalne koolitusprogramm, mis käsitleb skriiningvahendite kasutamist, skriinigprotseduuri läbiviimist, tulemuste dokumenteerimist, andmete kogumist ja säilitamist.
Vastsündinute skriining toetub „1-3-6“printsiibile, mis tähendab seda, et:
1 – kõik vastsündinud on kuulmise osas skriinitud esimese elukuu jooksul. Juhul kui esimese skriinimise tulemus seda vajadust näitab, teostatakse ka kordusskriining.
3 – diagnostiline kuulmisuuring/audioloogiline hinnang peaks olema teostatud lapse kolmandaks elukuuks.
6 – kuulmislangusega laps peaks hiljemalt kuuendaks elukuuks olema suunatud ja saama kuulmislanguse tasemele vastavalt rehabilitatsiooniteenust. *
Eestis alustati vastsündinute kuulmisskriininguga Eesti Haigekassa toetusel programmipõhiselt aastal 2004. Skriiningu hõlmatus oli aastaks 2013 üle 95% (Paat-Ahi jt 2014). Praeguseks on vastsündinute kuulmisskriining riikliku ennetusprogrammi osa ning teenus (skriining) sisaldub sünnituse kompleksteenuses/hinnas. Eestis on vastsündinute skriinimisel kasutusel OAE, mis annab infot, kas kuulmine on parem või halvem kui 30dB, ehk tuvastab need lapsed, keda on vaja kuulmise taseme täpsemaks hindamiseks edasi suunata diagnostilisele kuulmisuuringule.
Koolilaste kuulmisskriining
Koolilaste (koolieelikute, alg-või põhikooli laste) kuulmisskriining ei ole maailmas nii laialdaselt levinud kui vastsündinute kuulmisskriining. Siiski on soovituslik seda võimalusel teostada koos muu tervisekontrolliga, mida kooliealise lapse puhul läbi viiakse (nt nägemise kontroll). Kuulmise osas skriinitakse mõlemad kõrvad eraldi kolmel sagedusel (1KHz, 2KHz, 4kHz) valjusel 20dBHL/25 dBHL/30 dBHL/35 dBHL sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast (müra tasemest). Skriinijatel peaks olema ka oskused ja teadmised, et kasutada tümpanomeetrit ning tuvastada probleeme, mis on märgatavad kõrva vaatlusel otoskoobiga. Lapsed, kes skriiningut ei läbi (ei kuule nt 20dBHL tugevusel heli nendel kolmel sagedusel), või kellel tuvastatakse tümpanomeetria või kõrva vaatlusel probleeme, suunatakse edasi diagnostilise uuringule ehk skriiningut peavad toetama diagnostilise audioloogia või otoloogia teenused. Vajadusel peab olema tagatud vajalik/sobiv sekkumine (kuuldeaparaadid, kirurgiline abi vm).
Eestis teadaolevalt süsteemset koolilaste kuulmisskriiningut ei teostata, küll aga viidi aastatel 2019-2023 läbi projektipõhine uuring Eesti 9. klasside õpilaste seas, kus mõõdeti 946 noore kuulmisläved sagedusvahemikus 1000-8000 hertsi ning küsiti nende kuulmisharjumuste kohta. Uuring näitas, et kuigi kuulmislanguse osakaal noorte seas pole suur, leiti seos kuulmislanguse esinemise ja kõrvaklappide kasutamise ajaga. Kuigi paljud vastajad pidasid heli kontsertidel ja kinodes liiga valjuks, on vaid 15,9% õpilastest kasutanud kuulmiskaitset ehk kõrvatroppe valju heli tõttu. Uuringust võis ka järeldada, et noored pole väga teadlikud sellest, kuidas kuulmist hoida.
Vanemaealiste kuulmisskriining
***Kuulmislangust hakkab sagedamini esinema vanuse kasvades ja seda just eriti kõrgetes sagedustes. Vanemas eas tekkinud kuulmislangust seostatakse suurenenud riskiga kognitiivsete raskuste ning dementsuse tekkeks. Vaatamata sellele ootavad inimesed keskmiselt peaaegu 9 aastat pärast kuulmislanguse diagnoosi enne kui lähevad kuuldeaparaate soetama. Skriinimine on selles mõttes oluline, et see aitab inimesi, kellel on suurem risk kuulmislangusele kiiremini abi otsima. Lisaks kõrgele vanusele on suurema riskiga isikud
- kellel on kroonilised terviseprobleemid (diabeet, veresoonkonna haigused, neerudega seotud haigused)
- kellel on kõrvadega seotud haigused (Ménière, otoskleroos, autoimmuunsed sisekõrvahaigused)
- kellel on olnud kokkupuude ototoksiliste ravimitega (vähi-, infektsioonide-, valuravi)
- kes on pikaajaliselt viibinud mürakeskkonnas nii rekreatsiooni kui töökeskkonnas
- kellel on geneetiline eelsoodumus
- peatraumad jm
**Vanemaealiste kuulmisskriiningu puhul, nagu ka koolilaste skriiningu puhul, on tegu puhastoonaudiomeetriaga, mille puhul testitakse vaid õhukuulmist ning ka seda ainult teatud sagedustel ja heli tugevusel. See on kiire test selgitamaks välja, kas on vaja inimene edasi suunata diagnostilisele kuulmisuuringule. Viimase käigus selgitatakse välja, kas tegu on sensorineuraalse või konduktiivse kuulmislangusega, kas probleemiks on helide edastamine sisekõrva, välis- või keskkõrva (kuulmekile, kuulmeluukeste) kahjustuse tõttu või on tegu kombineeritud kuulmislangusega. Samuti annab diagnostiline kuulmisuuring vajaliku informatsiooni ravi/rehabilitatsiooniplaani paika panemiseks.
Skriiningu käigus testitakse, kas inimene kuuleb/ei kuule helisignaale sagedustel 1KHz, 2KHz, 4kHz, mis on esitatud heli valjususega 20 dBHL, 25 dBHL, 30 dBHL või 35 dBHL. Täiendavatele kuulmisuuringutele on edasi suunamine soovituslik juba siis kui kasvõi üks nendest sagedusest emba kumba kõrva juures tulemust ei anna.
Kuulmisskriiningu juurde võivad kuuluda ka enesehindamisküsimustikud, mis võivad aidata välja selgitada need, kes kelle puhul oleks vajalik veelgi süvendatum audioloogiline/KNK abi. Juhul kui inimene tunneb ise, et kuulmine ei ole enam hea ning suhtlemine on seetõttu raskendatud, võib skriinimise üldse vahele jätta ja minna kohe audiolooogi või nina-kurgu-kõrvaarsti vastuvõtule.
****Eestis tegutseb alates juunist 2021 Eesti Vaegkuuljate Liidu (EVL) poolt algatatud ja annetajate toel teoks saanud Kuulmisbuss, mis pakub EVL kodulehe andmetel kuulmisskriiningut, nõustamist ja kuuldeaparaadi hooldust. Kodulehelt ei selgu, kes on Kuulmisbussis tehtava skriinigu sihtgrupp ning kes on skriiningu teostajad. EAS (Eesti Audioloogi Seltsi) soovitus on Kuulmisbussis skriiningu mitteläbinutel kuulmise taseme täpsemaks määramiseks pöörduda edasi diagnostiliseks kuulmisuuringuks kuulmiskeskustesse/audioloogi/nina-kurgu-kõrvaarsti vastuvõtule.
Materjali koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid:
* Hearing screening: considerations for implementation (who.int) (külastatud juunis 2024)
**Paat-Ahi, G., Sikkut, R., & Laarmann, H. (2014). Vastsündinute kuulmise skriiningu programmi hindamise tulemused. Eesti Arst. 93(10) 571-577).
*** Adult Hearing Screening (asha.org) (külastatud juunis 2024)