Kuidas me kuuleme?
Helivõnked liiguvad väliskõrva kaudu kuulmekileni, mis helivõngetega kokkupuutel vibreerib ning suunab võnked edasi kuulmeluukesteni. Lisaks helivõngete edasi kandmisele sisekõrva kuulmekile ning kuulmeluukesed ka võimendavad helisid. Kuulmeluukeste võnkumine paneb liikuma vedeliku, mis asub sisekõrvas teos. Vedeliku liikumisele reageerivad teos paiknevad karvarakud. Liikumise mõjul vabanevad karvarakkudel asetsevatest steritsiilidest kemikaalid, mis muundavad helivõnked elektrilisteks impulssideks. Kuulmisnärv kannab elektriimpulsid ajju, mis omakorda tõlgendab signaalid meile tuttavateks helideks.
Kuulmislangus
Kuulmislangus esineb umbes 20% elanikkonnast ning mõjutab inimest igas eluvaldkonnas. Millisel määral kuulmislangus mõjutab inimese toimetulekut, sõltub paljuski kuulmislanguse põhjusest, tasemest, tüübist, tekkimise ajast ning sellest, kas tegu on ühe- või kahepoolse kuulmislangusega.
Kuulmislangust võib tekitada näiteks pärilikkus, kõrvapõletikud, müra, trauma, ravimid ning vaigust põhjustatud ummistus kuulmekäigus.
Täiskasvanute puhul on üks sagedasemaid põhjuseid ealistest iseärasustest tingitud kuulmislangus. Kuulmislangus vanemas eas on seotud üleüldise vananemisega. Lisaks mõjutavad kuulmislanguse teket erinevad asjaolud, näiteks pikaaegne viibimine mürakeskkonnas, teatud haigused ja ka ravimid.
Kuulmine hakkab tasapisi kaduma juba alates 20ndast eluaastast. Märgatavaks muutub see tavaliselt peale 50ndat eluaastat. Reeglina tekib kuulmislangus mõlemas kõrvas ja on tasemelt sarnane.
Kuidas märgata kuulmislangust?
- Kuulad televiisorit/raadiot valjusti (näiteks külalised kurdavad, et miks televiisor nii kõvasti mängib)
- Vaatad rääkija suud/miimikat
- Ei saa kõnest aru, pead kuuldut üle küsima
- Pöörad pead, et üks kõrv oleks rääkija poole
- Väldid teatud suhtlusolukordasid (nt gruppides vestlemine), ei osale vestluses
- Kuuled kõrva(de)s vilinat/kohinat
- Räägid liiga valjult või vaikselt
- Tunned peas või kõrvades rõhumistunnet
Tüüpilised kaebused:
„Kuulen küll, aga ei saa aru“
Vanadusest tingitud kuulmislanguse puhul on säilinud paremini madalate sageduste kuulmine (nt häälikud a, o, m), halvemini on aga kuulda kõrgemad sagedused (nt häälikud s, k, p, t), mis annavad kõnele selguse.
„Raske on kõnest aru saada mürarikkas keskkonnas (mitu rääkijat/ tänaval/poes)“
Müras ja mitme rääkijaga keskkonnas ongi veidi keerulisem suhelda kui vaikuses – ka hea kuulmisega inimesel. Kuulmislangus, eriti kõrgetes sagedustes, teeb selle olukorra veel raskemaks. Kuna müra on valdavalt madalasageduslik ja kõrv madalaid sagedusi kuuleb paremini, siis ongi kuulda valdavalt madalat kõminat, aga pole piisavalt teravust ja selgust, et kõnest aru saada.
„Teised ütlevad, et ma ei kuule ja mul on vaja kuuldeaparaati“
Väga sageli märkavadki pereliikmed ja tuttavad esimesena, et nende lähedase kuulmine on halvenenud. Nad kurdavad, et peavad rääkides häält tõstma, öeldut kordama ja et raadio/TV on liiga valjusti. Inimene ei pruugi seda ise märgata, sest kuulmine kaob tasapisi ja harjutakse teatud helisid mitte kuulma.
Mida teha kui tunned muudatust enda kuulmises?
Võta ühendust perearsti ja/või lähima kuulmiskeskusega. Kui kuulmine on järsku langenud (paari päeva jooksul), peaks pöörduma erakorralisse meditsiini.
Peale kõrvade ja kuulmise kontrollimist määrab vastav spetsialist vajadusel kuulmisabivahendi(d) või suunab edasistele uuringutele.