KUULDEAPARAADID
Millal oleks vaja hakata kandma kuuldeaparaati?
Püsiva või pikaaegse kuulmislanguse korral on tihti parimaks abivahendiks kuuldeaparaadid. Kuulmislanguse korral on soovitatav kuuldeaparaati hakata kasutama kohe, kui see on näidustatud. Mida kauem viivitada, seda kauem võtab aega harjumine kuulda helisid kuuldeaparaadiga, sest aju on need vahepeal „ära unustanud“.
Kui kuulmislangus on mõlemas kõrvas, peaks ka kuuldeaparaati kasutama mõlemas kõrvas. Eriti oluline on see kõnest arusaamise parandamiseks müras, aga ka selleks, et aru saada, millisest suunast heli tuleb (nt tänaval).
Mida peab veel teadma kuulmisest kuuldeaparaadiga?
- Iga kuulmislangus on veidi erinev, seega kuuldeaparaadid seadistatakse individuaalselt inimese kuulmislanguse järgi.
- Kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist. Tegemist on abivahenditega, mille eesmärk on korrigeerida kuulmislangust ning aidata kuulda võimalikult normilähedaselt, kuid loomulikku kuulmist aparaadid ei taasta.
- Keerulised kuulmisolukorrad jäävad keerulisteks. Rahvarohketes ning mürarikastes situatsioonides peab ka kuuldeaparaatidega kuulamisel keskenduma, et kõnet selgelt kuulda.
- Kohanemise perioodil võivad paljud helid olla võõra kõlaga ning häirivad. Enda hääl võib kõlada kõmisevalt ning kajavalt. Samuti paljud kõrvalhelid (nt külmkapi sumin), mida enne ei märganud, on nüüd kuuldavamad.
- Kuuldeaparaate peab kandma järjepidevalt. Kui inimesel varem ei ole aparaate olnud, peab nende kasutamisega harjuma. Näiteks alguses võib kanda aparaate ainult toas paar tundi päevas ning hiljem võib minna müra keskele (nt poodi). Kohanemisprotsess võib olla inimestel erinev, kuid järjepideva kandmisega muutub aparaatide heli loomulikumaks.
- Kui kõrvad on aparaatidega harjunud, on soovitatav neid kanda iga päev kogu ärkveloleku aja. Ööseks peab aparaadid kõrvast eemaldama. Reeglina kuuldeaparaadid veekindlad ei ole, seega pesemise/ujumise ajaks peab need samuti kõrvast välja võtma. Föönitamise ajal peab aparaadid kõrvast eemaldama. Samuti võib aparaate kahjustada otsene kokkupuude juukselakiga.
SISEKÕRVAIMPLANTAAT (SI) on kuulmisabivahend raske ja sügava KL korral, kui kuuldeaparaatide võimendusest kõne tajumiseks ei piisa. Sisekõrvaimplantaadisüsteem koosneb kirurgiliselt paigaldatavast seesmisest osast (sisekõrvas asub elektroodikimp ja kõrvataguses piirkonnas naha alla paigaldatakse vastuvõtja) ning välimisest osast (kõrva taga kantav kõneprotsessor). Kuulmislangusega isiku sobivust ja valmidust sisekõrvaimplantatsiooniks hindab SA TÜK Kõrvakliiniku sisekõrvaimplantatsioonimeeskond (kirurg, nina-kõrva-kurguarst, logopeed jm spetsialistid), arvestades lisaks KL tasemele ka vanust, KL kestust, varasemat kuulmisabivahendite kasutamist, meditsiiniliste vastunäidustuste puudumist ning (lähivõrgustiku) valmisolekut (re)habilitatsionitööks.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumis said presidendi poolt tunnustatud sisekõrvaimplantaatidega tegelevad dr Suurna ning dr Kruustük: