Suurem osa kuulmislangusega lapsi omandab oma haridusteed tavakoolis kaasava hariduse tingimustes ehk siis võrdsetes tingimustes kuuljate eakaaslastega.
Kuigi tänapäevased kuulmisabivahendid (kuuldeaparaadid, sisekõrvaimplantaadid, luukuulmisimplantaadid) on kuulmislangusega lapsele suureks abiks, ei taga nad normkuulmist. Ka kõige paremad kuulmisabivahendite puhul tekib helide töötlemisel teatud moonutus selle tugevuse, kõrguse ning selguse osas. Mõningates olukordedes on meil kõigil keeruline kuulda, arvestama peab veel sellega, et lapse oskus kuulda ja eristada kõnet müra tingimustes on täiskasvanu omast palju kehvem – see saavutab täiskasvanuga sarnase taseme alles lapse teismeeas. Tavakoolis on kuulmislangusega lapse kõige suuremateks vaenlasteks müra kõrval ka reverberatsioon (järelkaja) ning distants (kõne on vaja kuulda kaugelt).
Lapse kuulmisuuringu tulemus annab üldise ettekujutuse, mil määral lapsel kuulmine on raskendatud. Väga oluline on aga välja selgitada, milliseid raskusi kuulamisel kogeb laps just konkreetses olukorras – milline on tema funktsionaalne kuulmine. See teadmine omakorda võimaldab rakendada vastavaid meetmeid ja teha lapsele sobivaid kohandusi. Alljärgnevalt on viited küsitlustele õpetajatele/õpilastele kuulmiskeskkonna kohta koolis, mis aitaks välja selgitada koolis/klassis käiva kuulmislangusega lapse jaoks keerulised kuulamisolukorrad.
- https://teachertoolstakeout.com/1492-planning-to-meet-student-needs (L.I.F.E-R Kuulamiskeskkonna hindamisvahend õpetajale)
- https://teachertoolstakeout.com/1493-planning-to-meet-student-needs (L.I.F.E-R Kuulamiskeskkonna hindamisvahend õpilasele/vanem kooliaste)
https://teachertoolstakeout.com/1494-planning-to-meet-student-needs (L.I.F.E-R Kuulamiskeskkonna hindamisvahend õpilasele (piltidega/noorem kooliaste))