Kuidas mõjutab kuulmist müra?
Kuulmist võib mõjutada nii lühi- kui ka pikaajaline müraga kokkupuude. Sagedamini tekib kuulmiskahjustus pikaajalisema müras viibimisega, nt kui inimene töötab igapäevaselt valjude masinatega. Selline kuulmiskahjustus tekib järk-järgult, mille tõttu ei ole kuulmislangus aastaid või isegi aastakümneid märgatav. Tihti diagnoositakse kuulmiskahjustus alles siis, kui kuulmislangus (ja/või muud sümptomid, nt tinnitus) hakkab mõjutama igapäevast suhtlust. Kuulmiskahjustust võivad aga tekitada ka väga valjud äkkhelid, nt pommi plahvatus või püssist laskmine.
Kahjustuse ulatus sõltub sellest, millist tüüpi müraga on tegemist ning kui pikalt mürakeskkonnas viibida. Mida valjem on heli ning mida pikemalt mürarikkas keskkonnas olla, seda suurem on kuulmiskahjustus – ja langus. Alloleval pildil on näide mürast kahjustada saanud kuulmisorgan (tigu).
Ajutine ja püsiv mürast tingitud kuulmisnihe
Püsiv kuulmisnihe tähendab pöördumatut kahjustust kuulmisorganile.
Sisekõrvas asuvad karvarakud on mürakahjustuse suhtes tundlikuimad. Selle tõttu põhjustab liigne müra tavaliselt karvarakkude hävimist. Karvarakud inimesel ei taastu ning nende hävimisel tekib püsiv kuulmiskahjustus. Lisaks võivad liigse müra tõttu kahjustuda ka karvarakkude vahel asuvad sünapsid või muud sise- ja/või keskkõrva struktuurid.
Ajutise kuulmisnihke korral võib heli liigstimulatsioonil kuulmislangus tekkida mitmel viisil, kuid kuulmine taastub aja jooksul. Sõltuvalt tekkepõhjusest taastub kuulmine ööpäeva või nädalate jooksul. Nii püsiva kui ka ajutise kuulmisnihkega võivad lisaks kuulmislangusele kaasneda muud sümptomid, nagu tinnitus ning survetunne kõrvas.
Mürast tingitud kuulmiskahjustust võib tekkemehhanismi järgi liigitada mehaaniliseks, metaboolseks või immuun/põletikureaktsiooniks.
Mehaaniline kahjustus:
- Karvarakkude hävimine – püsiv kuulmisnihe (sageli kaasneb tinnitus);
- Karvarakkude “väsimus” – nt piimhappe akumuleerumisel võtab karvarakkude taastumine aega;
- Stereotsiilide tursumine, paindumine – turse taandumisel taastub ka stereotsiilide liikuvus;
- Sünapsite kahjustus (sünaps “plahvatab”, kuid närv võib ühenduse sünapsiga taastada);
- Kuulmeluukeste (malleus, incus, stapes) liikuvuse vähenemine – kuulmeluukesi kontrollivad keskkõrva lihased (stapedius muscle, tensor tympani) pingulduvad ning seeläbi vähendavad helivõngete võimendust;
- Kuulmekile rebenemine (perforatsioon) – kuulmekile paranemise korral kuulmine taastub.
Metaboolne kahjustus: mürale reageerides võib tekkida sisekõrvas raku tasandil nt hapniku või kaltsiumi üledoos, mis takistavad sisekõrva struktuuride funktsiooni.
Immuun- ja põletikureaktsioonid: liigse müra tagajärjel vallandub sisekõrvas immuunreaktsioon ning mürast kahjustatud aladel võivad tekkida põletikulised protsessid.
Mürast tingitud kuulmiskahjustuse vältimine
Mürast põhjustatud kuulmiskahjustust (ja -langust) on võimalik vältida. Teadlikkus erinevate helide müratasemest aitab otsustada, kui kaua saab ohutult mürarikkas olukorras viibida ning millisel juhul peaks kasutama kuulmiskaitsevahendeid.
Isegi igapäevahelid (nt muruniiduk, toidumikser) võivad olla üsna valjud. Mida valjem on heli, seda vähem saame selle heli läheduses viibida ilma, et riskiks kuulmiskahjustusega. Siinkohal ongi oluline teada, kui kaua saab olla teatud helitugevusega keskkonnas ohutult.
Mürakahjustuse tekke riskigrupis on inimesed, kes viibivad mürarikkas töökeskkonnas (nt metallitööstuses), aga ka muusika valdkonna spetsialistid. Samas isegi mõõduka müratasemega keskkonnas töötades (nt õpetajad, juuksurid) võib pikema aja jooksul tekkida mürakahjustus.
Meelelahutuslik müra saadab inimesi igapäevaselt, mille tõttu ei ole mürakahjustus ainult tööalane probleem. Meelelahutusliku müra alla kuulub nt muusika (k.a. kontserdid), kino, hobidest tingitud müra (nt motosport). Olenevalt müratüübist on võimalik kõrvu kaitsta piirates müras viibimise aega ja/või kasutades kuulmiskaitsevahendeid.
Kuulmiskaitseks on erinevaid kõrvaklappe ja -troppe, mille mürasummutusaste sõltub kasutusvaldkonnast – nt töökeskkonnas kasutamise kõrvatropid erinevad muusika ning motospordi jaoks mõeldud kuulmiskaitsevahenditest.